Esimene päev seljataga

Täna möödus meie esimene päev Anni lasteaias. Esimese päeva puhul veetsime selle koos (Sandraga), edaspidi hakkame praktikal käima eraldi aegadel. Toonitan siinkohal, et räägin praktikast ja muudest emotsioonidest ainult enda eest ;)

PRAKTIKAST
Küsimusele "Kuidas sulle Anni lasteaias meeldib?" või "Milline on Anni lasteaed?" ei oska ma täna veel kindlasti vastust anda. Esimesed emotsioonid olid pisut segased. Lasteaia töökorraldus tundus mulle kahtlemata teistmoodi võrreldes Eesti lasteaiaga. Esimese mulje ajel ütleksin, et Eesti lasteaiakorraldus on ikka kodusem ja mulle rohkem meele järgi. Samas, mis ütleja mina olen, kui ei tööta ise lasteaias :) 
Adekvaatsemaid järeldusi oskan teha ilmselt kolme nädala pärast.

Mõned infokillud tänasest päevast

• Anni lasteaias käib 40 last (vanuses 1-7a). 
• Päeva jooksul on tööl 6 õpetajat (vahetustega). Hommikupoolikul on seega kõik õpetajad mingi aja korraga tööl ja tegelevad kõik lastega. (vrd Eestis on 1 õpetaja + 1 õpetaja abi 16-24 lapse kohta)
• Kõik lasteaia töötajad on eestlased, v.a soome keele õpetaja, kes õpetab koolieelikutele soome keelt.
• Õpetaja tööpäev kestab 8h. Puhkust on ettenähtud kuu aega.
• Lasteaed on avatud 6.15-17.00 (Soomes algab vanemate tööpäev hommikul kl 7.00 ja lõpeb tavaliselt 16.00).
• Kõik Anni lasteaia lapsed moodustavad ühe rühma ja kõik õpetajad tegelevad kõigi lastega, väljaarvatud hommikuringi ajal, kui viiakse läbi organiseeritud tegevusi. Siis on rühm jaotatud vanuse järgi gruppideks ja igal grupil on kindlad õpetajad.
• Anni lasteaias teeb õpetaja kõiki töid, sh koristab, vahetab mähkmeid jne (vrd Eestis õpetaja ja õpetaja abi)
• Paberitööd õpetajatel (eriti?) ei ole, st tegevusi paberil ette ei valmistata ja ka lapse arengu jälgimiseks ei peeta nt arengumappi. Kui märgatakse probleemi, siis otsitakse abi ja tegutsetakse, kuid seda ei dokumenteerita. (vrd Eestis on kõik õppetegevus eelnevalt planeeritud ja dokumenteeritud nädala- või kuukavadena; samuti lapse arengu jälgimine)
• Anni lasteaed jaguneb eri tubadeks (toremängutuba, nukutuba, õppimistuba, kunstituba jne).
• Magamiseks pole lastel mitte voodid, vaid lihtsad magamisalused (maapinnast ca 5-7 cm). Lapsed magavad päevariietega ja fliistekkide vahel. (vrd Eestis on lastel üldiselt voodid, magamisriided ja kindlasti igaühe isiklikud voodiriided).
• Päev nägi välja üldjoontes selline:
• 8.00 hommikusöök
• 9.00 hommikuring (toimub õpetajate poolt organiseeritud tegevus)
• 9.40-11.10 õueaeg
• lõunasöök
• uneaeg kuni 14.00
• 14.30 õhtuoode
• ...

JA MUUST.

Pärast praktikapäeva tulime oma hästi armsasse koju. Selle korteri vibe on küll 150% minu omaga sama, mis on hästi tore. Saab rõõmu tunda nii lihtsast asjast nagu lihtsalt korteris olemisest ja selle detailide imetlemisest. Nimetan seda rõõmuga oma Helsingi koduks, kuigi väikevend Ott tegi mulle kiirelt selgeks, et kodu ei saa ikka päris igal pool olla. Eriti Helsingis ja ainult kolmeks nädalaks.

Varsti läksime paaritunnisele linnatuurile eesmärgiga osta presskann. Eesmärki me loomulikult ei täitnud, kuid saime ümbrusega tuttavamaks; käisime paaris ägedas poes ägedaid asju vaatlemas; nägime imeilusat jõulutuledes tänavat, taustal ümmargune hiigelkuu. Mulle tundub, et siin ongi väga mõnus lihtsalt ringi jalutada ja mõnusaid kohti vaadata ning mõnesse ka sisse astuda. Plaanin seda kindlasti edaspidigi teha.

Jõudsime tagasi koju, kui oli juba pime. Ostsin meie jalutustuurilt patareid, mille tulemusel süttisid minu toas väikesed jõulutuled kardinapuul. Hubasusetase on nüüd küll põhjas. (P.S. Laes ripub diskokera, mis nende tulede valgel põgusalt helgib).

Jõin ära nii suure tassi täie kuuma kakaod, et kartsin plahvatada. Kuid läks hoopis õnneks (ja ma ei plahvatnud) ja sain end teki sisse kerra keerata, sarja vaadata, palju head mussi kuulata ja homseks häid plaane teha.

Võib-olla edaspidi kostitan teid ka mõne fotoga. Seniks soovin teile palju seiklusi!

Hubase õhtu playlist.