Poolel teel

Helsingielu hakkab tasapisi poole peale jõudma. Sellest annab märku nii uus kuu kalendris, jõulutuledega kaunistatud linn kui praktikategevuste iseloom: vaatlemisest oleme jõudnud õppetegevuste planeerimiseni ja läbiviimiseni. See ei tähenda muidugi, et me seni poleks tegutsenud. Koguaeg oleme osalenud kõigis tegevustes, kuid erinevus on see, et nüüd viime kaks hommikuringi õppetegevust ise läbi.

Täna veetsin hommikupooliku lasteaias. Magasin hommikul sisse ja ärkasin ühtlasi vist vasaku jalaga voodist, sest päeva esimene pool lasteaias ei sujunud kohe üldse. Otseselt midagi ei juhtunud ka, aga kui kell üks lasteaia ukse enda seljataga kinni panin, siis olin üks väike tusa täis tüdruk (nagu My, ainult et hobusesabaga).

Pärast poolt tundi kodus teki sees mõnulemist ja kohvi joomist tuli aga rahu taas maa peale ja hobusesabaga My näos võis näha isegi väikest naeratust.

Olin juba eelmisel nädalal pannud enda jaoks kirja paar kohalikku sekkarit, mida külastada. Et täna oli õues imeilus ilm, tundus väga paslik sekkariretk ette võtta. Mõeldud, tehtud.

Esimene siht oli OLO-HUONE, aga see oli hoopis remonditöödeks suletud. Õnneks oli järgmine pood kohe kõrvaltänavas ootamas: FRIDA MARINA. See oli väga äge koht. Jalutasin seal tükk aega ringi. 

Helmi, mulle õpeta, ...

Vaatasin ja katsusin läbi kõik riided, kotid ja jalanõud, misjärel jõudsin poe teisele poolele, kus oli müügil igasuguseid huvitavaid disaintooteid. 

Esiteks, tutvusin seal sellise tootebrändiga nagu NKUKU, mis (nagu ma pärast nende kodukal tuulates avastasin) pakub imepalju erinevaid käsitöötooteid. Minu lemmikud nkukukad Frida Marinas olid sellise kujundusega nõud.

Imetlesin neid seal igast küljest, aga poest ei väljunud ma mitte kruusi või kausi, vaid hoopis värviraamatuga. Olen ammu tahtnud endale värviraamatut soetada, kuid ükski, mida olen Tallinnas lehitsenud, ei ole pilku püüdnud. Mira Malliuse karupildiga värviraamat sai aga kohe minu omaks.

MIRA MALLIUSE blogis saate ka teie tutvuda tema ilusa ja lõbusa loominguga.

Veel leidsin Frida Marinast ühe ehte, mis võitis mu südame esimesest pilgust, kuid vähemalt esialgu jäi poeriiulile. Kaelaehte autor on kunstitudeng MINE GÜNGOR. 

Kõik tema ehted meeldisid mulle , kuid üks paistis teistest eriliselt silma. Jagaksin teiega ka, aga kõige paremad palad unustasin pildile püüda :)

Frida Marinast hakkasin tasapisi kodu poole jalutama, kuid võimatu oli otseteed koju minna, kui iga nurga peal vaatas vastu veel üks vintage shop või second hand. 

Nii ma ekslesin ühest poest teise, kuni otsustasin, et nüüd lähen küll otsemaid koju... Ja siis nägin silti "Made in Kallio". Teadsin juba, et tegemist on kohvikpoega, kus lisaks koogile ja kohvile müüakse kohalikku käsitööd.  Ma ei saanud ju jätta sisse astumata. Seal oli väga palju ilusaid aksessuaare, riideid ja muidu põnevaid asju.

Näiteks meeldisid mulle väga MOIMOI ehted.

Pärast MADE IN KALLIO külastust asusin lõpuks kodu poole teele. 

Hiljem käisime koos Sandraga veel kesklinnas, kus sain käia Muumipoes. Kes siis muumisid ei armastaks, eks?

Õhtu lõppedes on hobusesabaga My päris särtsu täis ja valmis uuele päevale rõõmuga vastu minema :)